Meie ühiskonnas ei räägita surmast. Vatupidi- surma selle igas vormis välditakse iga hinna eest. Surmakuulutused ja teadaanded meedias ei ole surmast rääkimine, vaid rohkem bürokraatlik protsess ja ametlik formaalsus. Kohati jääb mulje just nagu surm pole osa elust, vaid ebamäärane, haruldane ja võõras kontseptsioon. On halenaljakas kuivõrd eraldatud on elu erinevad etapid ja faasid üksteisest. Inimene, olenamata ta elustiilist, haridustasemest, saavutustest ja positsioonist ühisknnas, võib kõrgesse ikka jõuda, teades täpselt, kui palju maksab liiter piima või bensiini, aga mis asi on surm ja suremine, on üldjuhul juba ähmasem teema.
Sügav tänutunne igas elatud hetkes vabastab inimese egost. See sisemine vabadus, mis järgneb, on kirjeldamatult suur. Inimese vägi kasvab, sest ta ei ole enam ego vajaduste ja nõudmiste poolt orjastatud. Tänulikkus ühendab joogafilosoofias egost lahti ütlemist, sest see piirab hinge arengut ja töötab inimese vastu. Egost tulevad otsused pole kaugeltki need kõige paremad ja egost tulev käitumine on risti vastu südame järgi elamisele.
Ego ei ole kunagi millegagi rahul, vaid nõuab inimeselt ainult rohkem. Me veedame suure osa ajast tulevikuplaane tehes, puhkuseid oodates, unistades, uusi projekte välja mõteldes, kuni elu läheb märkamatult mööda. Seda fenomeni kutsutakse ekslikult "aja lendamiseks". Kui elada teadlikult ja mõttega, kogeb elu sügavamalt. Elu võiks alata siin ja praegu, mitte kuskil ebamäärases tulevikus. Me kujutame ette, et alles siis, kui oleme saavutanud teatud ihaldatava positsiooni karjääriredelil, loonud ideaalse perekonna või saanud rikkaks, võime hakata elama. unistades ja oodates lendab aeg aga- tegelikult elu- mööda. Noorust kutsutakse ilusaks ajaks mitte sellepärast, et nahk on kortsuvaba, vaid sellepärast, et me elame siis hetkes, julgelt ja täiel rinnal.
Üks phjus, miks me oleme niivõrd mõjutatavad, on hirm üksinduse ees. Üksindust tunneb tavaliselt siis, kui tähelepanu ei ole millegagi hõivatud. Hetk vaba aega tuleb tingimata sisustada. Üksinduse eemalepeletamist ja elu sisustamist aitavadki sobivalt kaks tegevust: asjade ostmine ja tulevikuplaanide tegemine. Tegelikult tekib nõiaring, sest mida rohkem me asju vajame või tulevikus elame, seda rohkem eemaldub inimene endast. Mina usun, et me teame vaistlikult vägagi hästi, et ainult hinge toites ja tema vajadustega kooskõlas elades jõuab tõelise rahuni.. Kui aga hinge matta kõige ebavajaliku alla, võib enda tõe leidmine tunduda hirmuäratavalt suure ülesandena. Hirm tundmatuse ees teeb elus liialt ettevaatlikuks, araks ja mugavaks.
Mina arvan, et me kardame sügavalt hingata, sest teame vaistlikult, et hingamine on seotud hinge sügavusega. Kardame minna süviti, sest ei tea mida võib eest ja seest leida. Ekslikult arvatakse, et kui kogume enda ümber materiaalseid asju või täidame elu ürituste, inimeste ja tööprojektidega, saame õnnelikuks. Tõelise hingerahu, elurõõmu ja vitaalsuse saavutab aga hoopis sügavuti minnes.
Inimese väärtus ei olene sellest, mis tal on, vaid kes ta on.
Me kahetseme tehtud ja öeldud tavaliselt siis, kui need tulenevad egost. Südamest tulnud teod ja öeldud snad ei tundu väärana isegi siis, kui teevad meist ebapopulaarse.
Piirjoon populistlike ja hetkeliste väärtuse ning hingest tuleneva tõe vahel saab selgemaks. Elu mutub väärtuslikamks ning sügavamamõttelisemaks isegi trendivoole ja loogilisele mõtlemisele vastu astudes.
Elus on palju muud tähtsamat, kui selle kiireks elamine. - Gandhi
Vali hoolikalt, millist kirjandust loed, milliseid saateid televiisorist vaatad ja kuidas internetti kasutad. Reaalsuse eest põgenemine ei ole kunagi kvaliteetne puhkeaeg, vaid aja- ja elu- surnuks löömine. Uusideid soovitan kuulata, vaadata ja lugeda paar korda nädalas. Kuna valdav ülekaal on negatiivsetel uudistel, vaid kohanimed ja inimesed vahetuvad, mõjutavad nad närvisüsteemi rohkem, kui arvata oskad. Kui jätta mõned uudised vahele, võib üllatuda, kui vähe maailmas tegelikult muutub. Oled seda võib-olla puhkuselt naastes tähele pannud. Kõik, mida nimetatakse uudisteks, pole seda kaugeltki. Meediaväljaanded teenivad kõige rohkem negatiivseid, skandaalimaigulisi ja sensatsiooni tekitavaid uudiseid müües. Tõsistest elutähtsatest uudistest kuuled nagunii ühel või teisel kombel kohe.
Sära elus eredalt, nii et teised
sinusugused näeksid sind juba kaugelt
Sära elus eredal, nii et teised
sinusugused tunneksid su ära-
tülpinud nägude ja pooledi loitmalöönud
elude seast.
Max Strom
Ego on ülisuur täispuhutud mina, mis tahab ja nõuab inimeselt aina rohkem. Ego mõõdab saavutusi teiste, mitte inimese enda mõõdupuu ja võimete järgi. Kui lasta egol dikteerida elusuunda ja mõtteviisi, võivad endalegi märkamatult eesmärkideks saada populistlikud ja hetkeliselt populaarsed tegevused, üritused ja eluviisid- reisi sihtkohad, automargi valikud, õpingute teemaalased eelistused, televiisorist tulevad programmid, isegi toidubrändide valikud. Ego ei oska elada ilma teistega võitlemata. Ta väärtustab pealiskaudseid asju, mida saab kõigest vaid osta või muudmoodi omandada ja mis ei ole vähemalgi määral inimese hingelise väärtusega seotud. Kui ego iseloomustada, siis ta meenutab lähedalt täispuhutud puhevile aetud jonnakat riiukukke, kes elab lõpmatus võitlemishimus naabri, tuttava, töökaaslasega ja kohtleb kõiki kui konkurente. Ükski saavutus ei tee ego rahulolevaks- vaevalt on üks tipp vallutatud, kui ta pöörab tähelepanu uuele ja veel kõrgemale, kuhu on tingimata vaja ronida ja mida iga hinna eest vallutada.
Mediteerides kaovad ära hirmud ja kompleksid, mis on seotud populaarsuse, palganumbri suuruse, kehakaaluga jne. Mediteerimise abil saabunud hingerahu aitab korrigeerida väärtushinnanguid ja muutuda sallivamaks nii enda kui ka maailma vastu.
Universumi ja elu suurst mõistes saab õigesti aru, et kõik, nii loodus kui inimesed, on omavahel seotud. Selle teadmisega kasvab vastutustunne. Kõik, mida teed, teed alati endale.
Mina leian, et sallimatus, vihkamine ja ebainimlikkus on aja- ja elu- raiskamine. Negatiivsetele mõtetele ja emotsioonidele kulub palju energiat, vastupidiselt positiivsetele, mis toodavad energiat juurde. Mediteerimisel vaatab inimene enda sisse. Algul kulgeb mediteerimine mööda pinda, horisontaalselt, ja siis, olenedes inimese arengukiirusest ja distsipliinist, pöördub sügavustesse. Mida tuttavamaks inimene endaga saab, seda kiiremini vabaneb ta hirmudest, kompleksidest ja negatiivsusest. Meil kõigil on minevikupagasit rohkem, kui endale tunnistada tahaksime.
Hinne: 4/5
No comments:
Post a Comment