Lihtsus. Tao järgivad hoiavad oma elu lihtsana. Nad säilitavad oma energiat ja on rahul sellega, mis neil on. Nad suudavad säilitada tasakaalu, sest ei ihalda teiste, ambitsioonikate inimeste pimestavaid eesmärke.
Iseseisvus. Tao järgijad hoolivad vähe ühiskonna ettekirjutustest, moehullustest, trendidest, poliitilistest suundumustest või tavamoraalist. Nende jaoks on see kõik liialt piiratud, ebatäiuslik ja väiklane. See ei tähenda sugugi, et Tao järgijad oleksid ebamoraalsed. Nad toimivad, lähtudes lihtsalt palju sügavamalt tasandilt- vaimu tasandilt. Need, kes järgivad Taod, tõendavad kidlalt oma kogemusliku tarkuse ülimuslikkust valitsuse, tavamoraali ja etiketil põhinevate käitumisnormide ees.
Elurõõm. Kui keegi kord jõuab Taoni, ei ole selles vähimatki kahtlust. See on nagu jumala nägemine või paradiis: niisugust kogemust ei saa olematuks muuta, öelgu või tehku teised mida tahes. Need, kes on Taod näinud ja kes elavad tema kulgemises, on rõõmsad, sest nende meel toetub sügavaimale ning saab sealt toitu ja kosutust. Nad tunnevad end vahetus ühenduses elu allikaga. Nad ei karda vaesust, sest Tao toob neile ülevoolava rikkuse. Nad ei karda üksindust, sest Tao ümbritseb neid lakkamatult.
Taevas on meie kohal. Taevas on ilmatu suur, lõputu, alati oma kohal, olgugi et alati muutuv. See ei ole mingi ebamäärane filosoofiline mõiste, vaid igapäevane kohalolek. Tuul puhub läbi selle sinise avaruse. Pilved kogunevad ja hajuvad tema ääretus laotuses. Ilma ilmata ei saaks me hingata. Ilma päikseta ei saaks me elada. Me ei saa elaa ilma taevast ja maast tulenevate ürgsete vägedeta.
Inimvaim on suursugune ega jää rahule ilma taevaliku ülevuse ja ääretuseta, milles rännelda. Me ei tohi teha oma ettekujutlust Taost liiga väikeseks. Isegi kui Tao märk kujutab veel käivat inimest, on see ikkagi otsatu tee lõputus maailmas.
Me ei peaks hoolima sellest, mida arvavad teised. Senikaua, kui me adume hetke määravust, kohtame võimalust ning vastame sellele kogu oma olemusega, võime end pidada kangelaseks.
Tähtis on teha sellist tööd, mis ei ole suunatud üksnes toodangule, vaid ka oskuse arendamisele. Teisiti öeldes on kõige tähtsamat sorti töö see, mis tuleneb su enda elust, mitte ühiskondlikust või majanduslikust survest. Kui töö on osa meie enda elust, jätab see sügava jälje meie isiksusele. See tekitab teostumise tunde, tööst saadava tarkuse kogunemise, mida on võimatu hankida mingil muul moel.
Kui meil ei ole sõpru, kellega koos jagada nii häid kui ka halbu aegu, ei õpi me iial tundma isetust. Nind mitte tunda sõpruse isetut usaldust tähendab kaotada võimalus mõista omaenese parimaid oskusi.
Õnnelik olemiseks tuleb meil valitseda oma ihasid.
Meil ei ole vaja uputada end kõikelubavatesse naudingutesse. Meie järgmine Taod, keskmise teed.
Söö mõõdukalt. Jäta oma kõhtu vaba ruumi. Katsu püsida saledana mitte moe, vaid selle pärast, et see on tervislik ja liikuma panev. Liiga rikkaliku toidu ja hea veiniga läheb meel laisaks.
No comments:
Post a Comment