Joobuge
Peab olema alati joobnud. See on kõik: see on ainus küsimus. Et mite tunda Aja kohutavat raskust, mis murrab teie õlgu ja rõhub teid maani, peab olema pidevalt joobnud.
Kuid millest? Viinast, luulest või voorusest- teie oma äranägemise järgi. Kuid joobuge.
Kui te kord ärkate palee astmestikul, kraavi haljas rohus, oma kambri mornis üksinduses, ja teie joobumus on juba kahanenud või luhtunud, siis küsige tuulelt, lainelt, tähelt, linnult, kellalt, kõigelt, mis põgeneb, kõigelt, mis oigab, kõigelt, mis veereb, kõigelt, mis laulab, kõigelt, mis kõneleb,- küsige neilt aega. Ja tuul, laine, täht, lind, kell vastavad teile: "On aeg joobuda! Et mitte olla Aja piinatud ori, joobuge! Joobuge lakkamata! Viinast, luulest või voorusest- teie oma äranägemise järgi."
Hinne: 4/5
No comments:
Post a Comment