fs

kui palju kordi
ma olen vaadanud
keset ööd
tyhja tänavat
võõrastest akendest
kui und ei tule
või kui uni on läinud
võõraste kodude pimedaid aknaid
suletud puktasid
neoonreklaamide tagakylgi
niikseid tyhje asfaltteid
halle majaseinu
pinke ja mänguväljakuid
iluta arhitektuuri
poode kasiinosid
katuseid
totakaid rõdukaunistusi
taeva erinevaid toone
linna võõraid soppe
linna tuttavaid nurki
võõrastest vaatepunktidest
võõrastest kodudest
võõras valguses
võõraste silmadega
võõrana
lõpuks sain aru
et see kõle
võõras olemise tunne
mis on alati sama
ongi mu elu
ja see võõras valgus
olengi mina