Enesekesksus ja omakasupüüd on ebatõeluse tipp. Meie igapäevane elu on kõikumine himude ja hirmude vahel. Jälgige seda ja te märkate, kuidas meel võtab omaks lugematid nimesid ja kujusid nagu kivide vahel vahutav jõgi. Jälitage iga toimingu isekat ajendit ja vaadelge seda, kuni see kaob.
Ei ole mingit põhjust olla isekas. Hüljake iga isekas ajend otsekohe, kui see välja ilmub ja teil ei ole tarvis tõde otsida; tõde leiab teid.
Kui otsite tõde, peate te vabanema kõigist taustadest, kõigist kultuuridest, kõigist mõtte- ja tundeehitistest. Seega mõte, et olete mees või naine või lihtsalt inimene, tuleks hüljata. Elu meri sisaldab kõike, mitte ainult inimesi. Hüljake seega esiteks kõik samastumised, lakake mõtlemast, et olete see-ja see, selline-ja-selline. Hüljake kõik enesekesksus, ärge muretsege oma ainelise või vaimse heaolu pärast, loobuge kõigist soovidest, nii jämedamatest kui arenenumatest, lakake unistamast mingisugustet saavutustest. Olete täiuslik siin ja praegu, te ei vaja midagi.
See ei tähenda, et te peaksite olema rumal või hulljulge, mõtlematu või kergemeelne, vaid iseendale suunatud mõtlemine peab kaduma. Vajate küll toitu, rõivaid ja eluaset endale ja omastele, kuid sellest ei teki muret, kuni ahnust ja hädavajalikkust omavahel ära ei segata. Elage tasakaalus asjadega sellisena nagu need on, mitte sellisena, nagu kujutlete neid olevat.
Ükski üikool ei õpeta teid elama nii, et surma lähenedes võiksite öelda: "Elasin hästi, mul ei ole vaja elada uuesti."
Enamus meist soovivad surres, et saaksid elada uuesti. Palju on vigu tehtud, palju on jäänud tegemata. Enamus meist on elavate kirjas, aga ei ela. Nad vaid koguvad kogemusi ja kasutavad mälu. Aga kogemus välistab tõeluse, mis ei ole aistingute ega mõistuse, ei meele ega kehaga kättesaadav, kuigi sisaldab ja ületab neid.
Et olla sa ise sõna siiras mõttes, on teil tarvis midagi palju sügavamat ja sisemist kui teistelt saadud teadmised. Väline ei ole tähtis. Võite olla öövalvur ja olla õnnelik. Tähtis on see, mis olete sisemiselt.
Te peate ära teenima sisemise rahu ja rõõmu. See on palju raskem kui rahateenimine. Ükski ülikool ei õpeta teid olema te ise. Võite õppida ainult harjutamisega. Hakake kohe olema te ise. Hüljake kõik see, mis te ei ole ja minge üha sügavamale. Niisamuti kui kaevutegija jätab kõrvale kõik selle, mis ei ole vesi, kuni leiab veesoone, nii peate teiegi hülgama selle, mis ei ole teie oma, kuni järjel ei ole enam midagi, mida saaks hüljata. Te ei ole isegi inimene. Te lihtsalt olete- teadvustamise punkt, mis ulatub kõikjale ajas ja ruumis ning ületab teed; algpõhjus, millel endal ei ole põhjust.
Otsite alati mõnu, väldite valu, taotlete õnne ja rahu. Kas te ei märka, et just õnne otsimine paneb teid end õnnetuna tundma? Proovige teist teed: naudingust ja piinast välja tegemata, midagi ootamata ja tagasi tõrjumata suunake kogu oma tähelepanu tasandile, kus "olen" on alati olemas. Märkate peagi, et rahu ja õnn on teie enda loomuseks.
Ilmselt tahate mingisugust ööpäevaringset vaimustust. Vaimustusseisundid tulevad ja lähevad, tahate või ei taha, sest inimese aju ei talu pikalt nende survet. Pikaajaline vaimustus põletab teie aju kui need ei ole äärmiselt puhtad ja tundlikud.
Palavikulises seisundis loote te pilte minevikust ja tulevikust ja võtate neid tõe pähe. Tegelikult tunnete vaid praegust hetke. Kas te ei võiks mineviku ja tuleviku kujutluse asemel uurida seda, mis praegu on? Teie praeguse hetke olukord ei ole alguseta ega lõputa. Vaid vilksatus ja see on möödas.
Teie taotlete täiuslikkust tulevikus. Meie püüame seda leida praeguses hetkes. Vaid piiratut saab täiustada. Piiritu on juba täiuslik. Olete täiuslik, te vaid ei tea seda. Õppige end tundma ja leiate imesid.
5/5
No comments:
Post a Comment