Väga hea lääne ühiskonda kritiseeriv teos. Võib tekitada natukene masendust, kuid pigem mõnusat äratundmisrõõmu.
Meie planeet ei suuda enam taluda trendidele orienteeritud tarbijate ameerikalikku elustiili. Me oleme tarbinud ja õginud liiga palju, liiga kiiresti ja jultunult ning nüüd tuleb meil hakata selle eest maksma. Majanduslik "progress" hakkab meie planeeti hävima.
Kui te ükskord hakkate nii mõtlema ja käituma, kui te saate aru, et tarbimiskapitalism on oma loomu poolest ebaeetiline ja seetõttu ei ole ebaeetiline teda tõkestada; kui te mõistate, et kodanikuallumatusel on pikk ja luhupidamisväärne ajalugu, kus seisavad kõrvuti Gandhi, Martin Luther King ja Henry David Thoreau; kui te hakkate ennast usaldama ja suhestute maailmaga täisväärtusliku inimesena, mitte parasiidist tarbijana- siis juhtub midagi märkimisväärset. Teie küünilisus haithub.
See on üks põhjustest, mik nii paljud inimesed vaatavad liiga palju telekat, miks nad ei vaevu osalema rahvahääletustel ja takerduvad aasta-aastalt üha ena mtüütutesse mõttetutesse töökohtadesse, seejuures on nad aga suurema osa ajast kõigest tüdinenud ning asjade ostmine muutub sundkäitumiseks.
Enami neist on nüüdseks looduslikust keskkonnast täielikult eraldatud. Millal see oli, kui neil viimati avanes võimalus juua allikast, nuusutada mõnd kasvavat lille või näha tähti öömusta taeva taustal, mida ei segaks linnatuled?
Kas neile meenub, millal viimati veedeti õhtu isekeskis juttu ajades, selle asemel et kuulata telenägude lobisemist? Neil on raske eristada kolme erinevat puuliiki, ometigi nad teavad, kui palju teenis mõni ilmakuulus raudrusikas oma viimase poksimatšiga. Miks taevas on sinine, nad seletada ei oska, see-eest on neil suurepärane ülevaade võitudest ja kaotustest filmitähtede elus.
Mujal, välismaailmas, on looduslik keskkond peaaegu hukkunud ning ühiskondlik kord on kokku varisemas. Selle uue maailamkorra kodanikud on vangistatud omaenese eluruumidesse, nad surfavad tuhandete võrgukanalitega universumis ning kasutavad neile viimasena alles jäänud vabadust- olla pealtnägijaks omaenese hukatusele.
Seega- eluaegne vangistus. Nüüdeks on temast saanud läbi ja lõhki sektant. Kõik jätkub omasoodu: püüeldes suuremat sissetulekut, et suuta osta rohkem asju, tunneb ta end siiski rahuldamatuna, ja et ta ei taipa selle põhjust, siis seab ta oma shihid veelgi suurema tulu ning veelgi rohkemate asjade suunas.
Hinne: 5/5
No comments:
Post a Comment