Charles Baudelaire "Mu alasti kistud süda"

Elul on vaid üks tõeline võlu: Mängu võlu. Aga kui meile on ükskõik, kas võita või kaotada?

Olla kasulik inimene on mulle alati üsna jõle tundunud.

Samuti leidub inimesi, kes suudavad vaid karjas lõbutseda. Tõeline kangelane lõbutseb täies üksinduses.

Tuleb töötada kui mitte ihast, siis vähemalt meeleheitest, sest ma olen päris kindel, et töötada on vähem tüütu kui lõbutseda.

Inimese südames peitub vastupandamtu prostitutsiooniiha, mis sünnitab hirmu üksinduse ees. - Ta soovib olla kaks. Geenius soovib olla üks, seega üksiklane.
Kuulsus tähendab jääda üheks ja müüa end erandlikul moel. Just seda hirmu üksinduse ees, vajadust unustada oma mina välises ihus, kutsub inimene uhkelt armastuse vajaduseks.

Vaimuinimene, kes pole kunagi kellegagi kooskõlas, peab õppima armastama vestlust nõdrameelsetega ja halbade raamatute lugemist.

Asuda tööle kohe, kas või halvasti, on parem kui uneleda.

Hinne: 3/5

Thaddeus Golas "The lazy man guide's to enlightment"

Raamat, mis teeb vabaks. All I can say.

If the universe as we see it from our vibration level is illusory, only partially true, then that's all the more reason for enjoying it and loving it, instead of getting freaked by it.

Enlightenment is any experience of expanding our consciousness beyond its present limits. We could also say that perfect enlightenment is realizing that we have no limits at all, and that the entire universe is alive.

Karma is not "paying for" exactly what you did in the past. It's just that, as you raise your vibration level, you may encounter the kind of experiences you withdrew from in the past, or you may run into anything other than what you are insisting on now. 

What happens is not as important as how you react to what happens.

It can be safely predicted that, as you grow more loving of yourself and others, you will in this lifetime begin seeing every person and object as a perfect form,

just the way they are now. You will feel a rich pleasure in every moment. And since beauty really is in the eye of the beholder, your vibrations will be beautiful, too.

There is a paradise in and around you right now, and to be there you don't even have to make a move, not even lifting your eyes from this page

 If you say a man should not receive help undeservedly, it may not affect his life much, but it will

hold for you: you will not get undeserved help.

It's a beautiful paradox: the more you open your consciousness, the fewer

unpleasant events intrude themselves into your awareness.

 The way you see the world depends entirely on your own vibration level. When your vibration

changes, the whole world will look different. It's like those days when everyone seems to be smiling at you because you feel happy. The way to raise your vibration level is to feel more love. 

When you love your self you are in truth expanding in love into many other beings.

Loving yourself is not a matter of building your ego. Egotism is proving you are worthwhile after you have sunk into hating yourself. Loving yourself will dissolve your ego: you will feel no need to prove you are superior.

We human beings, almost alone among species, have solved the problem of maintaining negative tension by being our own worst enemies.

Pay attention, here and now. It's all right to say No.

When you learn to love hell, you will be in heaven.

The solution to all our push-pull tensions is to treat everyone, every being you recognize to be alive, as equal to yourself. Always look deeper than any evidence that you are unequal. If another person displays great wisdom or genius, produces great paintings, or even inflates himself to writing books of advice like this one, just DON'T BELIEVE it is any evidence that his potential is higher than yours. Know that anything he has done, you can do—not in the sense of debasing him but

of elevating yourself. Don't "admire" him excessively—that separates you. Let him be what he is, love him as your brother, enjoy what he produces, treat him as an equal. 

Some of us grow discouraged with spiritual efforts because enlightening experiences don't always help us handle the facts of physical existence any better. We may even mess up more: an LSD trip may show us how vaporous the world is, and then we get annoyed because hard, mass-level reality is still there when we come down

Hinne: 5/5

Roone Roost "Mis sul Viga on."

Selle raamatuga on selline lugu, et ma soovitaks seda lugeda küll, kuna see puudutab ühiskonnas õigeid punkte väga kriitilisel ja samas humoorikal moel. See tekitab äratundmisrõõmu ning autori keelekasutus ajab naerma. Samas häiris mind sellest õhkav tohutu viha ja vägivald. Ma saan aru, et asjad on "persses" (autori sõnakasutust järgides), kuid vägivaldne suhtumine ei tee asju paremaks (mis ei ole muidugi ka autori eesmärk). Ja kuigi raamatu eesmärgiks oli lugeja valgustamine ja valusate faktidega ülekülvamine, siis sellisel toonil kirjutatult võis see mõjuda just vastupidiselt. Jäi mulje, et kuigi autor on intelligentne ja laia silmaringiga, laskub ta täpselt samale tasandile (kui mitte madalamale), kui see sama inimkond, keda ta õhinal kritiseerib. Üldiselt mulle meeldis see "kõrvaltvaataja" ellusuhtumine ja nihilistlik elufilosoofia, kuid ma ei talunud seda tohutut viha. Kui autor oleks tõesti iseendaga ära leppinud ja elaks sellisel hedonistlikul viisil, nagu ta seda kirjeldas, poleks tal vaja nii ängistunult seda olukorda kirjeldada. Pigem ollagi kõrvaltvaataja, teadvustada, mis on valesti, naerda ja tunda ka inimliigi saatuse üle kurbust, kuid mitte lasta tohutul vihal iseenda heaolu rikkuda.

"Loodus on imeline iseparanev organism ja meie oleme muutunud selle organismi valutavaks pimesooleks, mis varem või hiljem eemaldatakse. Nii et sõbrad, pakkige oma kodinad kokku, me peame siit varsti leebet tegema."

"Varem või hiljem keerame oma tsivilisatsiooni ja suure kultuuriga kõik nii pöörumatult perse, et me lihtsalt kaome siit ära. Planeet elab edasi ka tükk aega pärast seda, kui meie siit juba ammu kadunud oleme."

"Kas sa saad aru, et sinu lapsed ja lapselapsed hakkavad elama üksteise otsas kohas, mis kunagi oli planeet, kuid mis selleks hetkeks on tõenäoliselt lihtsalt üks suur ümmargune seest õõnes hunnik sitta, mille peal ronib ligikaudu kakskümmend miljardid staarkahejalgset ja mitte oluliselt palju rohkemat, sest kõik teised liigid on selleks ajaks kas ära söödud või niisama lõbu pärast maha löödud."

"Asjad hakkavad looduse jaoks alles siis vähe paremini minema, kui inimkond on välja surnud. Mõtle selle peale järgmine kord, kui mingit "rohelise" märgiga paska koju ostad."

"Miks me võime loomi magama panna ilma nendelt luba küsimata, aga inimesi ei või nende piinadest vabastada, sest et see on ebamoraalne?"

"Inimeste puhul nimetame prostitutsiooniks seda, mida retriiverite puhul tõuaretuseks."

"Ma olen see, kes ma olen- kõrvalseisja. See, kes istub ja vaatab kogu tsirkust pealt ja olude sunnil osaleb selles täpselt nagu sina, mu kallis sõber."

"Kui ma peaksin valima asja, millese uskuda, siis oleks see loodus."

"Ma ei usu, et inimkonnal on tulevikku. Liigina olid meil selleks kõik eeldused, aga me mängisime need maha. Lihtsalt juhtus nii. Nüüd ma naudin seda, mis mul on, kuniks seda järkub."

"Mõtle ja ela ja ära muretse tühiste asjade pärast, mis lähevad nagunii mööda. Sa elad ühe korra ja pärast seda on mitte midagi. Kasuta võimalust, mis sulle praegu antud on."

Hinne: 3/5

John Fowles "Liblikapüüdja"

Raamat ühest psühhopaadist, kes võidab kihlveoga tohutult suure summa raha. Täiesti juhuslikult tuleb talle idee röövida oma eluarmastus, kelle tähelepanu kuidagi võita ei oskaks. Ta röövibki kunstitudengist Miranda ning sulgeb ta oma varanduse eest ostetud maamaja keldrisse. Loo käigus avaneb mehe eriskummaline mõttemaailm (kuigi empaatiat see küll ei tekita ning röövitud naises tekkinud elukihk ja vaimne areng Raamat on kirjutatud kahes osas. Esimeses osas on Ferdninadi kirjeldus ning teises pooles Miranda päevikusissekanded vangistuse perioodist. 

Raamat oli huvitav, kuid kirjastiili poolest jäi minu jaoks ehk veidi nõrgaks. Üldiselt oli põnev näha, kuidas vangistatud Miranda oma elu eest võitles ning missugustele arusaamadele oma elu osas jõudis. 

Hinne: 3/5

100 % Margo Vaino

mees ja naine
vedasid kihla
aga ei
abiellunud

***

eks et ime sünniks
tulev juhusega vahekorras olla

***

kes viimasena
lahkab
see kustutab
surnukuuris
tule

***

kas kuul on elu?
ei kuul on surm


***

inimene võib
olla nii petis

kui ka piimas

***

elatis
seda sõna
peaksid kõik
lugema tagurpidi

***

tee või tina
mina valiksin tee

Hinne: 4/5

E. Tolle "Siin ja praegu: kohaloleku jõud.

Raamat kõigile, kes tunnevad, et elu nautimise asemel on nad ümbritsetud hirmuga tuleviku ees. 

Paljude inimeste peas elabki piinaja, kes neid pidevalt ründab ja karistab ja imeb neist välja viimasegi eluenergia, ning kes on kurbuse, masenduse ja haiguste põhjustaja.

Ego ei tunne olevikuhetke. Tähtsad on vaid minevik ja tulevik.

Või siis taandab ta oleviu millegi saavutamise vahendiks ja see saavutus asub alati mõistuse kujutletud tulevikus.

Miks mõistus olevikuhetke vastu võitleb? Sellepärast, et ilma ajata, ilma mineviku ja tulevikta, ei suudaks ta toimida ja kontrolli säilitada.

Kujuta ette maakera ilma inimesteta. On ainult taimed ja loomad. Kas ka siis oleks olemas minevik ja tulevik?

Su elutee pole enam seiklus, vaid painajalik vajadus kohale jõuda, saavutada, korda saata. Sa lakkad märkamast lilli, sa ei tunne enam nende lõhna, sa ei näe enam sind olevikuhetkes ümbritseva elu imet ja ilu.

Ma kordan: praegune hetk on ainus, mis sul kunagi on.

See, mida sa tajud tulevikus, peegelduab sinu hetke teadvust. Kui su peas on rasked mõtted minevikust, tunned sa sama valu ka tulevikus.

Kui sa aktsepteerid seda, mis on, on iga lihatükk- iga hetk- parim. See on valgustumine.

Hinne: 5/5

100 % fs

me synnime haiglates
pikad luitunud koridorid
vaikused kajavad sammud
õhk täis kloori- ja ravimihaisu
seintesse imbunud haigused
meie nimed on kirjas
kõik on kontrolli all
paberid on kaustades
kaustad luku taga
välisukse ees valvurilauad
täna enam sind vaatama
keegi tulla ei saa
akna taga hämardub
teisel pool maja surnukuur
võta jalad eest
ytleb koristaja


ja jälle me läheme välja
lõuad raseeritud
värvitud silmad
jälle me astume bussi
või autosse
kõnnime
kuhu on vaja
justkui ei olekski olnud
eelmist ööd
vannitoa valget seina
kardinateta akent
mõtteid
tyhjas toas
žiletitera kylma yksindust
ihkamas kuuma verd
jälle me läheme välja
kes seda meiega teeb?


Hinne: 5/5